Infrapunaastronoomia

Infrapunaastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade infrapunakiirguses vaatluse ja uurimisega.

Infrapunakiirguse avastas 1800. aastal Briti astronoom William Herschel.^[1] Infrapunaastronoomia rajati 1830ndatel aastatel ja esialgu oli selle areng aeglane. 20. sajandil avastati, et infrapunakiirguses saab lisaks Päikesele ja Kuule uurida ka teisi taevakehasid. Pärast 1950. ja 1960. aastatel tehtud avastusi raadioastronoomias, rajati kaasaegne infrapunaastronoomia, et uurida taevakehi ja muid objekte väljaspool nähtava valguse lainepikkusi.

Kuna atmosfäär neelab infrapunakiirgust, paiknevad infrapunakiirgust uurivad teleskoobid Maa kõrgetes piirkondades või kosmoses.^[2] Sellised teleskoobid on näiteks Herscheli kosmoseteleskoop, James Webbi kosmoseteleskoop ja VISTA.

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Herschel on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hot on ilma tekstita.

[Herschel-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Herschel on ilma tekstita.

[Hot-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Hot on ilma tekstita.

[1]

[2]